Arveldused on programm, mis on mõeldud sissetulnud või väljasaadetud arvete registreerimiseks ja konteerimiseks. Kanded arvelduste programmi tekivad 2 juhul:
1.importimisel arvete või palgaarvestuse prorgammidest
2.otse arvelduste programmi tehtavad kanded
Tüüpkanded - ehk alused. Sagedasti korduvate kannete automatiseerimiseks.
Alusel konto muutmine ei muuda varasema kande kontot, kuid varasema kande hilisemal korrastamisel kirjutab programm
kande uue kontoga üle.
Korduvate aluste kustutamiseks peavad alused olema korrastatud täpselt analoogseteks, sel juhul saab aluste
nimekirja lühendada kustutamise teel.
Tegevuskäik: valitud alus hiireklõpsuga aktiivseks, vali kustuta . Programm kustustab koheselt aluse, mida ei ole
kasutatud. Kui alust on kasutatud, ütleb programm, et kustutamine ebaõnnestus, vasta sellele OK, edasi küsib programm, kas asendada samasega, jälle vasta OK.
Arveldusobjektidega määratakse erinevatele arveldusliikidele vajalikud omadused ja parameetrid.
Näiteks: Hankijad, Hankijad (põhivara), Ostjad, Aruandvad isikud...
Erinevate objektide lisamine toimub alumisest töökäsureast nupuga
Avanenud aknast vali lisa.
* Arveldusobjekti nimetus. Hiljem programmi kasutades avaneb objektide loetelu nimetuste järgi,
kontot näha ei ole.
* Kontoks tuleb panna arvelduste konto (201000, 301000,..).
Kui on tarvis jagad arveldusi täpsemalt kui kontoplaan seda võimaldab, tuleb täiendada kontoplaani vastavate 7-kohaliste kontodega ja lisada vastavad arvelduste objektid.
* Orderi number on vajalik arvelduste importimiseks pearaamatusse.
Arveldusobjekti lisamisel jälgida, millised andmed on selle objekti kohta vajalikud.
Näiteks väljakirjutatud arvete puhul kindlasti sisestada minimaalne deebetkande dokumendi number,
selle järgi nummerdab programm arved kronoloogiliselt ära. Ei tohi olla märgitud lahrid Pank ja Mk.
Lahter Msa – makse saaja peab olema täidetud juhul, kui raha saaja ei ole meie asutus
vaid Tegevused-Seadistus-Aruanded-Arve näidatud riigiasutus (Rahandusministeerium).
Kui raha laekub meie enda arveldusarvele, ei tohi lahter Msa olla märgitud, vaid peab olema täidetud
vähemalt üks lahter Arveldusarved arvele.. kus näidatakse vastav Kassa/panga objekt.
Sissetulnud arvete puhul on oluline, et oleks märgistatud lahter Mk - toimub tasumata arvete eksport
panka.
Lahter Kb – käibemaks peab olema täidetud, kui tahame arvel näidata summa ilma käibemaksuta ja käibemaks, mille põhjal progamm teeb vastavad konteeringud. Väljakirjutatud arvete korral tohib Kb olla täidetud ainult siis, kui meie asutus on käibemaksukohuslane.
Arve sisestamiseks tuleb alumisest töökäsureast nupuga
valida arve konteerimise kuupäev.
Sellega määratakse dokumendi kuupäev. Kõik hilisemad kanded saavad selle kuupäeva.
Sisestamise käigus saab näidata ka Arve kuupäeva ja Tähtaja, mis on informatiivse iseloomuga.
Vaikimisi pakub programm nendeks kuupäevadeks dokumendi kuupäeva.
Tegelik tasumine toimub Kassa/panga programmis ning ei sõltu arve lisamisel märgitud tähtajast.
Arved – arvete koostamiseks programmis Arved määratud kannete põhjal (lasteaiamaksud, kommunaalteenused,..)
Palgaarvestus – arvete koostamiseks Palgaarvestuse programmis töötajatele tehtud kinnipidamiste kohta (üür, laen,..)
Failist
Kanded faili
Otsekorraldused
Olles õiges arveldusobjektis (sissetulnud arved; arveldused hankijatega vms., mis on eelnevalt määratletud arveldusobjektide all), perioodiks on päev
alusta kande sisestamist miinusmärgiga. - või vali alumiselt tööribalt pilt
1.Sisesta saabunud arve number ning korrasta arve kuupäev (arve number alusdokumendilt)
2.Sisesta summa ilma käibemaksuta
3. Vali käibemaksu protsent (18%, 5%)
4.Sisesta alus tihedamini kasutatavate tehingute jaoks.
Aluse sisestamine:
Lisada aluse nimetus sõnastuses, mis kõige paremini meelde jääb nt. telefonide kulu - kulukonto nt.550010 - asutus nt.AS Eesti Telefon – teg.ala jätta tühjaks, kui asutuses on mitmeid telefone kasutavaid allüksuseid - kulu liik nt.5500 - tulu liik vajadusel määrata, võib ka tühi olla - projekt (mingi kindla projekti kuludega sidumiseks, kui see on vajalik või jätta tühjaks).
5.Peale aluse sisestamist täita allesjäänud vajalikud read; tasumise kuupäev, teg.ala
Tehingupartneriks paneb programm nii kreeditkontole (hankjad) kui ka deebetkontole Asutus/Isiku kaardilt
Siis me kande tegemisel teh.partnerit valima ei pea. Erandjuhul, kui tahame deebetkontole valida tehingupartneriks midagi muud, valime selle kande tegemisel.
Järgmise telefoniarve saabumisel tuleb täita vaid muutunud read:arve number, summa teg.ala.
Kui on vajadus üht arvet erinevate teg.alade või liikide tõttu rohkem kui üks kord läbi kanda, siis kasuta lõpus salvesta nuppu, arve jääb põhikirjetega ette.
Kande sisestamist alustame + (pluss)märgiga.
1.Arve numbri leiab programm ise kas arvelduse objekti kirjeldusest või kui seal on dokumendi numbriteks jäetud nullid, siis Tegevused-Seadistus-Üldised-Dokumentide numbrid alates- Sissetulek
2. Sisesta summa
3. Vali alus ja/või täida vajalikud väljad.
Reale Täiendus kirjutatud tekst läheb arve päisesse, alus ja info läheb ridadele
Arvele maksetähtaja kirjutamiseks:
Sisesta klassifikaatorisse asutus antud asutuse korral numbriline tähtaeg (näiteks.10).
Arve väljatrükkimisel märgib programm sel juhul ise väljakirjutamisest alates kuupäevaliselt 10 kalendripäeva maksetähtajaks.
Perioodiks vali eelmise perioodi viimane päev (31.detsember 2004). Sisesta arved nagu tavaliselt, ei ole ainult tarvis sisestada kulu/tulu kontot. Summa sisesta erandkorras koos käibemaksuga.
Tegevused-Seadistus-Üldised
Arve tasumine alates – sellest kuupäevast varasemaid arveid kassa/panga programmi importimisel ei näidata.
Dokumentide numbrid alates/kuni – tuleb näidata, kui objekti juures on dokumentide numbrid jäetud nulliks.
Seda siis, kui mitmel objektil on ühine numeratsioon.
Otsi vaba dokumendi number – kui see lahter on märgitud, vaatab programm numbreid aasta algusest,
kui mõni number on vahelt puudu, saab lisatav kanne selle numbri. Kui kandeid on palju, muudab see
programmi töö aeglasemaks. Kui see lahter tühjaks teha, hakkab programm lisama alati järgmist numbrit –
kui eelmine oli 150, siis järgmiseks paneb programm 151, ilma et eelneva 150 hulgast puuduvat otsida.
Dokument – väljasaadetav arve.
Tegevused-Seadistus-aruanded-Arve
Makse saaja on tarvis märkida siis, kui rahaei laeku mitte meie, vaid mõne teise riigiasutuse arvele. Sel juhul peab objekti seadistuses olema märgitud lahter Msa.
Tekst, mis kirjutatakse väljale Vaba tekst, ilmub kõikidele arvetele.
Arveid saab saata meiliga. Meili aadress peab olema eelnevalt sisestatud asutuste/isikute nimekirjas.
Mem.order –
Tegevused-Seadistus-aruanded-Mem.order
Võiks olla märgitud valik Konto, sel juhul saame korrespondeeruvate kontode summad.
Saldoteatis
Tegevused-Seadistus-aruanded-Saldoteatis
Märkige siia Saldokinnituse tagastamise kuupäev. Saldoteatised trükitakse ainult nendele asutustele, kellega perioodiga valitud kuupäevaks on maksetähtaeg ületatud või kellele on tehtud ettemaks.
Koond
Seadistus-Aruanded-Koond
Siin on tasemed. Esialgses programmis on määratud 1.tase, ja aruande trükkimisel saame iga asutuse kohta vähemalt 2 rida - üks kokkuvõtterida, mis on suures kirjas ja vähemalt ühe klassifikaatori rea, mis on väikeses kirjas ning kui tegemist oli sellise klassifikaatoriga, mida minu asutus ei kasuta, siis ei ole selle rea ees ka mingit nimetust.
Kui soovime näha ainult asutuste lõikes koondit, siis vali kõigile kolmele tasemele olek Tühi.
Kui paned Tase1 - Tegevusala, Tase2 - Kulu liik ja Tase3 - Tühi, saad aruande:
Arvete tasumine
Seadistus-Aruanded-Tasumine
Kui tahad näha ka arve osalist tasumist, siis pane seadistuses tasemeks mitte arve, vaid tasumine. Sel juhul näitab ka tasumise kuupäeva ja dok.numbrit.
Kui tahan näha ainult tasumata arveid, siis seadistuses Saldod: Kreedit (kui hankijad) või Deebet (kui ostjad)